Ventilatsioonilahendused aitavad kontrollida hoone kasutamisest tulenevat niiskuskoormust. Hoone kasutaja peab toimuvaga kursis olema.
Erinevad ventilatsioonimeetodid on teemaks olnud sama kaua kui siseõhuprobleemid. Sundventilatsioon on hoonetes hästi juurdunud ventilatsioonilahendus. Mõnes uues hoones on kasutusel ka loomulik ventilatsioon, mis on osalt ajendatud sellest, et rõhkude vahekorda on keeruline reguleerida. Tampere ülikooli ehitusfüüsika professori Juha Vinha sõnul tuleks suuremates hoonetes kasutada siiski sundventilatsiooni.
„Loomulikku ventilatsiooni võib kasutada väiksemates hoonetes, kus ventilatsiooni järele ei ole suurt vajadust. Kui sise- ja välistemperatuuride vahe on aga väike või ventilatsioonivajadus on suur, muutub loomulik ventilatsioon peagi ebatõhusaks,“ selgitab Vinha,
Ventilatsioon peab rõhuerinevused kontrolli all hoidma
Vinha juhib tähelepanu, et probleemid võivad tekkida esmajoones siis, kui ventilatsiooni ei saa kehtivate nõuetega kooskõlla viia. Üldjuhul ei saa vanades hoonetes ventilatsiooni astmeliselt maha keerata, et säilitada mõistlikult väikesed rõhuerinevused kummalgi pool hoone välispiire. Enamasti lülitatakse põhiventilatsioon välja, samas kui lokaalselt tekkivate saasteainetega ruumide ventilatsioon jääb sisse. Selle tulemusena kujuneb ruumides sageli välja alarõhk, mis põhjustab aja jooksul mitmesuguseid siseõhuprobleeme, sest õhuvoo kaudu pääsevad hoonesse mikroobid ja nende metaboliidid.
„Hoonete välispiiride õhukindlus on teinud viimase kümne aasta jooksul olulise arenguhüppe. Varemalt kasutati suuremate lekete korral sundventilatsiooni, et vältida õhu ja selles sisalduva niiskuse sattumist konstruktsioonidesse. Ventilatsioon seadistati alarõhu peale, aga sellega ei kaasnenud alarõhku siseruumides, sest lekete arv hoone välispiiridest oli väga suur. Seepärast polnud ka ventilatsiooni reguleerimisele vaja erilist tähelepanu pöörata. Tänapäeva ehituses on hoonete välispiirid aga palju õhukindlamad, nii et rõhuerinevus välispiiride sees ja väljaspool välispiire võib kergesti suureneda, kui sisse- ja väljatõmbeventilatsiooni suhet hoolikalt ei reguleerita,“ sõnab Vinha.
Vajadus lisauuringute järele
Vinha toob välja, et energiatõhususe seisukohast tuleks hoone ventilatsioon hoida madalal tasemel, kui hoonete täituvus on madal. Kuna enamiku vanade hoonete puhul kaasneb sellega paratamatult suurenenud rõhuerinevus mõlemal pool hoone välispiire, on tehtud ettepanek ventilatsiooni väljalülitamiseks, kui hoonet ei kasutata.
„Meil on kavas lähiaastatel uurida, kuidas selline meede siseõhu kvaliteeti mõjutab. Ventilatsiooni väljalülitamine võib põhjustada ka probleeme, näiteks võivad tualetist tulevad kanalisatsioonilõhnad hakata hoones ringi levima, samuti võib see soodustada mikroobide kogunemist ventilatsioonikanalite filtritesse, kui õhuvoolud muutuvad,“ selgitab Vinha.
Samas võib ventilatsiooni väljalülitamine ka tulemuslikuks osutuda. Põhiküsimus on see, kui kiiresti ventilatsioon enne hoone kasutuselevõtmist sisse lülitatakse ja kui hästi saab siseruume tuulutada.
„Enne kui ventilatsiooni väljalülitamist päriselt soovitada saab, tuleb siiski laiemalt uurida selle mõju,“ lisab Vinha lõpetuseks.